adidiay tabayal mikawaway-kalumyiti

 
Alocasia odora1

台灣姑婆芋

tabayal siwalak, amana mukan. caay kaw tali, malecad kya papah ku tabayal atu tali.

 u siwkay nu nipaluma mikawaway-kalumyiti

kakuniza 植物分類 ()tabakiay a kilang ()adidi'ay a kilang (v)lutuk ()lutuk-balu ()masay ()zuma

()mahetik ku papah (v)dauc landaway ()zuma

(v)yadah a mihca ku uzip ()cacay a mihca ku uzip ()1-2 a mihca ku uzip ()zuma

takalaw nu bayu' 生長海拔高度
mauzip subal 生長區域
nipaluma sasahicaan 栽種功能 yumah野生(v) mukan食用() sapayu'藥用(v) paazih觀賞() lidung遮蔭() zuma其他()
takalaw maka 株高
papah tanaya' 葉長
papah ahebal 葉寬
papah mapela' 葉瓣
balu ahebal 花徑
balu kulit 花色
heci 果實
paenu 種子

u sanek nu nipaluma mikawaway-kalumyiti

1 sanek 7 dawmi
2 letek v 8 siceka'
3 cedam 甘,甜 9 dieku
4 aledah 辣,辛 v 10 cuedet 寒,涼 v
5 atekak 11 acak
6 cupelak 12 zuma 其他

malaheci tu imelang mikawaway-kalumyiti

1 pangangay (生)津 27 kaliwates  (消)小疔
2 akacay-akuti (減)燥熱 v 28 malebawa (消)跌打腫傷
3 cuedet (減)寒冷 29 akuti' (消)燙傷
4 patezep tu izang (消)出血 30 tunatun (消)瘀血
5 paisi' (利)排尿 31 tibeni (消)泡疹、痱子
6 taluktuk (減)發炎 32 kebing (消)麻疹
7 sulalis (退)發燒 33 sizaz (消)濕疹
8 cebu' taluktuk (消)尿道膀胱炎 34 butus (消)水腫
9 mapudasay (減)皮膚病 35 kalad nu bau (減)蛇咬 v
10 atay taluktuk (減)肝炎 36 bulad adada' (消)經痛
11 adada' (減)痛 37 cadi'ci (減)心痛
12 sicedam isi (減)糖尿病 38 pasicucu (增)乳汁
13 ngidngid (消)嘴破嘴角發炎 39 bali-malalemed (減)風濕
14 teluhu (消)濃痰 40 calenged (止)皮膚癢
15 takulaw adada' (減)喉嚨痛 41 sinawal (減)暈眩
16 tuzu malebawa (減)關節炎,風濕痛 v 42 manah (消)痔瘡
17 mabanic (消)腹瀉 43 pucu' (消)淋巴痛
18 muta' (調)嘔吐 44 buyu' (解)中暑
19 masikata' (調)便秘 45 suaw (止)渴
20 adada' tangah (減)頭痛 46 muni' ku banges (消)皮膚潰爛
21 malihen (怯)咳嗽 47 takalaw ku izang (減)高血壓
22 makamaw (減)感冒 v 48
23 milisawada' (調)腸胃病,胃痛 49
24 walak (解)中毒 v 50
25 maduka' (消)破皮傷 51
26 puces (消)膿包、大疔 v 52 zuma 其他(肺癆、鼻塞流涕、

霍亂)

v

pasubana i cacudadan a lacul mikawaway-kalumyiti

u cudad a ngangan alocasia cucullata(Lour.) schott
u sapamat a ngangan araceae
u Amilika a ngangan giant elephant's ear

u zuma a cidekay a kamu, saungay misapayu' a cidekay mikawaway-kalumyiti

cidekay ngangan miungay
Sakizaya adidiay tabaal v
Pangcha
Tayan bagaiyau v
Paywan kaiguwai v
Yuwatan madaing tu mai-ial v
Sejek
Taluku
Puyuma kiy' adeng v
Rukay
Cou con kaaru v
Kabalan
Tau/Yami rawen v
Saw
Kanakanabu
Laaluwa
Saysia

u sulit nu zuma a kamu-Hulam atu Amilika mikawaway-kalumyiti

姑婆芋為不可食用植物,因為植物細胞中含有針狀針晶(草酸鈣晶體,後生質,細胞代謝作用之產物)。在日本,曾發生數起誤食而中毒的案例。日本厚生勞動省發布公告切勿誤食,因為它外觀類似於可食用的大野芋或芋頭。

不過因為姑婆芋的汁液含有植物鹼,因此可用於與咬人狗和咬人貓的蟻酸進行酸鹼中和。

Alocasia odora (also called night-scented lilyAsian taro or giant upright elephant ear) is a flowering plant native to Eastand Southeast Asia (Japan, China, Indochina, Assam, Bangladesh, Borneo, Taiwan). In Manipur, local name is Hoomu. Alocasia odora (called Ray) can be used as medicine for the treatment of common cold in North Vietnam.

namakayniay a nasulitan nasakamuan atu natinengan mikawaway-kalumyiti

《中國高等植物資料庫全庫》. 中國科學院微生物研究所. [2009-02-24].

行政院原住民族委員會-原住民族藥用植物2009-p79

鍾明哲和楊智凱。2012。台灣民族植物圖鑑。晨星出版有限公司。ISBN 978-986-177-590-6

魯丁慧、邱柏瑩和林聖峰 。2011。鄒族之植物利用。行政院農業委員會林務局。ISBN 978-986-031-389-5

戴德泉 。2011。南莊植物誌(下卷)。華夏書坊。ISBN 978-986-853-257-1

王志強、陳韋志、周佳儒、賴奇綺等。2011。青青西拉雅:國家風景區植栽建議手冊。西拉雅國家風景區管理處。ISBN 978-986-030-212-7

王進發、辜雯華、洪進雄、陳士畧等。2010。南投縣原住民地區原生植物及重要栽培作物圖鑑。國立嘉義大學臺灣原住民族教育及產業發展中心。ISBN 978-986-024-472-4

王志強、張坤城和廖冠茵。2010。知本綠蹤-知本國家森林遊樂區植物解說手冊-花草篇。行政院農業委員會林務局。ISBN 978-986-026-471-5

林麗君、王光玉和董景生。2010。綠色葛蕾扇:南澳泰雅的民族植物。行政院農業委員會林務局。ISBN 986-002-932-6

董景生、黃啟瑞和邦卡兒.海放南 。2010。走山拉姆岸:中央山脈布農民族植物。行政院農業委員會林務局。ISBN 978-986-017-442-7

薛聰賢。2003。台灣原生景觀植物圖鑑1《蕨類植物‧草本植物》 。薛聰賢出版社。ISBN 957-410-968-2